Delfi lugeja, kes rõhutab, et ei kutsu inimesi üles kanepit suitsetama, kirjeldab viit ühiskondlikku probleemi, millega tegelemise peale kulutatakse miskipärast hulga vähem aega ja auru kui mõne keelatud taimega võitlemiseks.

 

1. Haridus

Inimene, kes oskab luua, toota, ehitada, meisterdada, sahkerdada ja kritseldada, aga ei saa aru, miks ja kelle jaoks ta seda teeb, on robot. Robotitel puudub moraal, nad on jätkusuutmatud reostajad, sest neid ei huvita nende endi eksistents. Nad ei saa isegi aru, et nad eksisteerivad.

Haridus, mis ei õpeta inimest tunnetama oma keha, meeli, sisemisi vajadusi, ei arenda kriitilist mõtlemist, loovust ega loomulikke talente, toodab roboteid. Neid toodetakse igal aastal miljonites, neil on oma isikukood ja nad rakendatakse tööle vabrikutes, mis toodavad uusi roboteid. Seda seni, kuni loodusvarad, moraal ja maailm otsa saavad. Vabrikuid hoiab üleval modernne haridussüsteem ning see on 100% legaalne.

2. Töö

On olemas ainult ühte sorti päris tööd ja see on maailma ilusaks maalimise töö. Päris tööd tehes hoolitakse, aidatakse, kaunistatakse, parandatakse, abistatakse ja jagatakse – südamega. Päris töö on ühtlasi hobi ja mäng. Päris tööl kaunistavad maailma koos sinuga kolleegid, ülemused ja kliendid. Päris maailmas ei “looda” ega “tekitata” töökohti vaid tehakse tööd, milles inimene on avastanud oma ande.

Vastupidiselt: töö ainult raha eest on modernne orjus – jäikus, mis lahutab inimese tema talendist – ilust, mida ta siia maailma looma tuli. Töö ainult raha eest rakendab inimese võõraste huvide rakkesse, eksitab, väsitab ja teeb vastuvõtlikuks massimeedia ees.

Palgatöö sünnitab praaki ja hoiab üleval süsteemi, mida kellelgi vaja ei lähe, sest töötajatel ei avaldu nende anne. Palgatöö röövib inimestelt kas aja, mõistuse, tervise, terved inimsuhted või moraali, kuid enamasti kõik korraga. Palgatööline on vaene isegi siis, kui ta on rikas. Töö ainult raha eest on 100% legaalne.

3. Televiisor

Keskmine palgatööline on tööst väsinud ja tema kriitiline meel on seetõttu piiratud. Kurnatud meelega kodanikule pakub telekas sobivates annustes lahjat ja roppu kemüüset: loto, seep, pseudouudised, armukadedus, peks, huumor, seks ja räiged kommertsteated. Iga madala tungi ja küündimatu loovuse jaoks on televiisoril oma võlupilt. Kodanik klõpsib kanaleid ja arvab, et tal on valik, tegelikult dirigeerib kodaniku maailmapilti hoopis televiisor.

Terve vaimuga inimene ei vaja, et talle dikteeritakse iga päev tundideviisi ühiskonna keskmisi väärtushinnanguid. Ta saab aru, kui temaga manipuleeritakse ja tema moraali labastatakse. Paraku ei tee televiisor midagi selleks, et inimese vaim selgineks. Vastupidi, valdav enamus telekavast on aeglase mõjuga mürk, mille toime avaldub hiljem: valimiskasti juures või laste kasvatustoas. Telekas muutub järjest suuremaks ja selgemaks, lisandub kanaleid ja dimensioone. Televiisor on 100% legaalne.

4. Reklaam

Korporatiivne reklaam kasutab ära loomulikke tähelepanuäratajaid nagu uudishimu, kirjud värvid, rütm, meloodia, seksuaalsus, turvalisus ja mugavus, et istutada end inimese isiklikku vaimusfääri. Nagu isane koer, märgistab reklaam territoorimit, kuid teeb seda alateadvuses. Ta tekitab näiliseid valikuid, stereotüübistab ja alandab. Ta anastab reklaamikunstniku talendi. Reklaami ei huvita, mida inimene tegelikult vajab.

Päris maailmas, kus elavad päris inimesed, ei ole vaja kedagi “ära rääkida”, et nad midagi tarbiks. Asjad müüvad ennast ise, sest nad on sündinud rõõmust. Kui reklaami poleks, siis teeniksid rikkad vähem ja vaesed rohkem. Ringleksid väiksemad summad, aga igaüks teeniks nii palju, kui ta tegelikult väärt on. Ning igaüks on midagi väärt.

Muidugi saab reklaamist mööda hiilida või seda enda jaoks ilusaks mõtelda, kuid see ei muuda reklaami olemust – ta jääb ikkagi vastutustundetuks ja agressiivseks tülitajaks, kes kisub meid ja meie lapsi eemale loomulikust, lapselikust, puhtast, siirast, süütust, tervest iseendast. Maailmas, kus me elame, on reklaam 100% legaalne.

5. Kiirtoit

Kiirtoidurestoranid on nagu metadooni jagamise punktid narkomaanidele, avatud otse bensiinijaamades ja kaubanduskeskustes. Kodanik saab sealt keskmise raha eest doosi. Alguses on hea olla, aga hiljem hakkab paha. Siis tuleb piinelda kehva tunde, kõhuvalu, ülekaalu, veresoonte lupjumise või diabeedi küüsis. Ärksam kodanik kirub selle eest kiirtoitu, tummisema peaga kodanik arvab, et see kõik on normaalne ja kannatab vaikselt. Doos on kahjulik, kuid ajutine high kompenseerib selle.

Kiirtoidukettide omanikud on tuimad retsid, kes hävitavad vastutustundetult miljonite inimeste tervist. Ometi istuvad nad väljaspool trelle ja tõenäoliselt naudivad lõunaid kallites restoranides. Kiirtoidu kahjulikkus on selge igale presidendile, terviseasututusele ja riigiametile. Kiirtoit on 100% legaalne.

Joonas Sulg

 

– sulg.eu