Islamipangad ei küsi intressi, jagavad vajadusel laenuvõtjaga tema kahjumit ning investeerivad vaid eetilistesse majandusharudesse.

 

Islamiusu põhimõtteid järgivad pangad omandavad ülemaailmses rahanduses aina suuremat osatähtsust, meelitades klientideks ka mittemoslemeid.

«Islamipangandusest on saanud rahvusvahelise rahandussüsteemi kõige kiiremini kasvav segment,» tõdes Euroopa Keskpank oma juunis avaldatud aruandes. Viimase viie aasta jooksul on islamipankade varade maht kasvanud 15–20 protsenti aastas. Kogu islami rahanduse maht on paisunud ligi 1,5 triljoni dollarini. Islami rahandus on levinud enam kui 70 riiki, nende hulgas Suurbritanniasse, Saksamaale, Prantsusmaale ja Itaaliasse.

Islami rahandus järgib islami õiguse ehk šariaadi põhimõtteid. Üks olulisemaid neist on raha kasutamise pealt intressi küsimise keeld. Teiseks peavad islamipankade tehingud põhinema reaalmajandusel, mitte vaid finantssektoril, sest rahal kui sellisel pole väärtust. Lisaks ei tohi islamipangad investeerida sellistesse sektoritesse nagu alkohol, hasartmängud, relvad, pornograafia ja sealiha tootmine. Samuti keelab islam spekuleerimise ehk katsed suure riski tingimustes n-ö heale õnnele lootes raha teenida. Veel sätestab islam, et risk – nii võimalik kasum kui kahjum – tuleb jagada kõigi tehingu osapoolte vahel.

Enamik tavapankade tooteid on islamiga vastuolus. Näiteks kui ettevõtja võtab pangalt laenu, siis tema kanda jääb kogu risk, sest laen tuleb tagasi maksta ka siis, kui firma pankrotti läheb. Seetõttu asendab ettevõtluslaenu islamipangas osaluse omandamine. Laenu andmise asemel investeerib islamipank raha vajavasse firmasse, jagades sellega nii võimaliku kasumi kui kahjumi. Kodulaenu andmise asemel ostab islamipank kinnisvara kliendi eest ning klient hakkab tegema pangale makseid rendiks ja kinnisvara endale ostmiseks.
Hoiustajale islamipank intressi ei maksa, ent kui investeeritud hoiusteraha kasvab, siis jagab pank kasumit hoiustajaga. Rangelt võttes peaks hoiustaja ka võimaliku investeerimiskahjumi katmises osalema, kuid paljud pangad hoiuste kahanemist siiski ette ei näe, et olla klientidele aktraktiivsemad. Kui tavakindlustuse puhul võtab kogu riski enda kanda kindlustusfirma, siis islami kindlustuse puhul riske jagatakse.
Kõik kindlustusvõtjad maksavad fondi, millest kindlustusjuhtumite puhul väljamakseid tehakse. Kui aasta lõpuks on fondil tekkinud ülejääk, siis jagavad kindlustusvõtjad selle omavahel, kuid puudujäägi korral teevad nad täiendavaid sissemakseid. Need on vaid mõned näited islami rahanduse toodetest. Seda, et tooted ja tehingud oleksid religiooni põhimõtetega kooskõlas, jälgib islamipangas šariaadinõukogu, kuhu kuuluvad moslemiõpetlased.

Lähis-Idast maailma rahanduskeskustesse

Esimene islamipank avas uksed 1963. aastal Egiptuses. Järgnevatel aastatel levis islami rahandus mitmesse Lähis-Ida ja Aasia islami­riiki. Euroopas tekkis islami rahandus ennekõike Lähis-Ida pankadele ja investoritele teenuste pakkumiseks. 1980. aastatel hakkasid mitmed Londoni finants­asutused pakkuma islamipankadele šariaadiga kooskõlas olevaid varahaldusteenuseid. 1988. aastal hakkas Al Baraka Pank esimesena Euroopas pakkuma islami kinnisvaralaene, seda ennekõike naftariikide kodanikele Londonis kinnisvara ostmiseks.

1990. aastatest alates hakkasid islami rahanduse tooteid pakkuma paljud rahvusvahelised tavapangad, näiteks Citibank, Deutsche Bank ja Barclays. Islami rahandus levis kõigisse suurtesse finantskeskustesse. Kujunes välja rahvusvaheline islami kapitaliturg. Islami rahanduse kraade hakkasid pakkuma mitmed kõrgkoolid ning Harvardi ülikool asutas araabia naftariikide sponsorite toel islami rahanduse uurimisprogrammi.

2003. aastal muutis Suurbritannia oma regulatsioone, et tagada islamipankadele tavapankadega võrdsemad konkurentsitingimused. Järgmisel aastal sai samas riigis loa ELi esimene täielikult šariaadiga kooskõlas pank, Briti Islamipank. Loa saamiseks kulus kaks aastat, sest Briti finantsregulaatorid ei aktsepteerinud islami rahanduse põhimõtet, et klientide hoiused võivad ka kahaneda. Lõpuks otsustas pank, et Briti regulatsioonide järgimiseks hüvitatakse hoiustajatele hoiusteinvesteeringute võimalikud kahjud, kuid antakse klientidele ka võimalus sellisest hüvitamisest keelduda, sest tegelikult pole see islamiga kooskõlas. 2006. aastal avas uksed Londoni ja Lähis-Ida Pank, mis on praeguseks Euroopa suurim islamipank. See pakub peamiselt tooteid ettevõtetele ja varahaldusteenuseid jõukatele eraisikutele.

Euroopas piirdub islami jaepangandus peamiselt Suurbritanniaga ning pole sealgi korralikult jalgu alla saanud. Mullu sulges HSBC oma islami haru Suurbritannias ning nüüd pakub riigis islami jaepanganduse tooteid peamiselt vaid Briti Islamipank. Pangal on küll kümneid tuhandeid kliente, kuid kasumisse pole see veel ühelgi aastal jõudnud. USAs samas on islami jaepangandusest saanud tugev nišiturg. Esimene islamipank avas USAs uksed juba 1987. aastal ning nüüdseks on riigis päris levinud näiteks islami kodulaenud. Hoiustamise võimalusi USA islamipangad samas üldiselt ei paku, sest riigi regulatsioonid, mis neile mingeid erandeid ei tee, on selleks ebasoodsad.

Islamivõlakirjad Euroopa valitsuste rahastamiseks

Islamipangandus moodustab islami rahandusest ligi 80 protsenti, kuid mitmed islami rahanduse sektorid on viimastel aastatel kasvanud pangandusest kiireminigi. Näiteks islamivõlakirjade turg kasvas eelmisel aastal tunamullusega võrreldes poole võrra. Esimesena Euroopas väljastas islamivõlakirju Saksamaa liidumaa Saksi-Anhalt, kogudes nende abil 100 miljonit eurot. Emissiooni korraldas Citigroup ning võlakirjad noteeriti Luksemburgi ja Bahreini börsil.
Võlakirjade struktuur üritas leida kompromissi islami ja Saksa regulatsioonide vahel ning nendelt teenitav n-ö rent sõltus euriborist. Islamivõlakirju on väljastanud ka mitmed Briti pangad ning sama on kaalunud Ühendkuningriigi valitsus. Väga kiiresti kasvab islamikindlustus ning jõudsalt edenevad ka islami investeerimisfondid. Mitmes riigis tõstavad pead islami pensionifondid. Pakistanis on nende osatähtsus vabatahtlikus pensionisüsteemis tõusnud lausa 61 protsendini.

Uue tõuke islami rahanduse arengule Lähis-Idas ja Põhja-Aafrikas andsid araabia kevade revolutsioonid, mille tagajärjel tulid mitmes riigis võimule islamistlikud valitsused, kes on sektori soodustamiseks regulatsioone muutnud. Liibüa parlament on koguni otsustanud, et islamiga vastuolus olev pangandus on riigis 2015. aastast keelatud. Väga kiiret kasvu prognoositakse islami rahandusele aga hoopis Sahara-aluses Aafrikas, kus moslemielanikkond kiirelt kasvab.

«Aafrika on tõusmas islami rahanduse järgmiseks keskuseks,» ütles Standard Charteredi islamipanganduse juht Wasim Saifi. Nigeerias on riik asunud regulatsioone islami rahandusele soodsamaks muutma ning mullu rajatud riigi esimesel iseseisval islamipangal on juba kümme haru. Keenias on islamipangandus pärast 2011. aastal algatatud regulatoorseid muutusi samuti väga kiirelt kasvanud ning mitmed piirkonna riigid kas plaanivad või juba viivad ellu islami rahandust soodustavaid seadusemuudatusi.

Erakordse žestiga on keskpank aga hakkama saanud Filipiinidel, hakates hiljuti jõuliselt läbi suruma islamipangandust soodustavaid meetmeid, et suurendada elanikkonnast vaid viis protsenti moodustavate moslemite «finantsilist kaasatust». Meetmed nagu islamipanganduse seaduse koostamine ja regulatsioonide muutmine nii, et keskpank saaks pakkuda islamipankadele šariaadiga kooskõlas olevaid krediidiinstrumente, järgnevad mullu oktoobris sõlmitud rahulepingule, mis lõpetas Filipiinidel 40 aastat väldanud ja 120 000 inimelu nõudnud konflikti moslemi separatistidega.

Euroopa riigid pürivad islami rahanduse keskusteks

Praegu moodustavad islami rahanduse varad alla ühe protsendi kõigist maailma finantsvaradest, kuid sektori kiiret kasvu silmas pidades pürivad mitmed riigid-linnad islami rahanduse keskusteks, luues selle sektori arenguks soodsat keskkonda. Praegu on islami rahandus enim levinud Pärsia lahe riikides, kus see moodustab ligi neljandiku finantssektorist, ning Kagu-Aasias. Islami rahanduse varasid asub kõige rohkem Iraanis, eelmise aasta seisuga 43 protsenti.
Saudi Araabia on samas koduks tervelt 42 protsendile islami investeerimisfondide varadest ning uute toodete loomisel on teerajajaks olnud Bahrein. Islami rahanduse globaalseks keskuseks saamise eesmärgi on aga välja öelnud Dubai, kellele on rivaaliks Katar. Viimase finantssektor kasvab kiiresti tänu 2022. aasta jalgpalli MMiga seotud investeeringutele. Kagu-Aasias on islami rahanduse liider Malaisia, kus anti mullu välja 74 protsenti kõigist islamivõlakirjadest ning mis on teistele riikidele eeskujuks islamipangandusele sobiva regulatoorse keskkonna loomisel.

Euroopas on islami rahanduse keskus London ning globaalselt on see linn ka peamine islami rahanduse vallas juriidilist nõu pakkuvate firmade asupaik. Iirimaa pürib aga regionaalseks islamifondide keskuseks ning tema rivaaliks on seejuures Luksemburg. Mõned samas arvavad, et islami rahanduse keskuseks Euroopas tõuseb hoopis Türgi. SRÜs loodab islami rahanduse keskuseks saada Aserbaidžaan, millele pakub konkurentsi Kaasan Venemaal, kuid Moskva regulatsioonid on praegu islamipankadele ebasoodsad.

Islami rahandus finantskriisi vältimiseks

Islami rahanduse kiirel kasvul on mitmeid põhjusi. Islam on kõige kiiremini kasvav religioon maailmas. Aastatel 1970–2009 moslemite arv enam kui kolmekordistus, küündides 1,6 miljardini. Järgmisel paaril kümnendil kasvab moslemite arv Pew Uuringukeskuse prognoosi kohaselt kaks korda kiiremini kui mittemoslemite hulk.

Mitme islamiriigi majandus on viimastel aastakümnetel kiiresti kasvanud, mis on tekitanud neis suure jõukate inimeste kontingendi, kes soovivad oma vara investeerida nende usuga kooskõlas olevatesse instrumentidesse. Nende raha ligimeelitamiseks on mitmed riigid oma regulatsioone islami rahandusele soodsamaks muutnud ning paljud tavapangad asunud pakkuma islami rahanduse tooteid. Teiseks on islamiriikide majanduskasv tekitanud suurema nõudluse finantsteenuste järele nende vaesemate elanike seas, luues nii soodsa pinnase islamipanganduse kasvuks. Tohutut edasist kasvupotentsiaali peegeldab näiteks fakt, et Egiptuse 85 miljonist elanikust kasutab ametlikke pangateenuseid praegu hinnanguliselt vaid 10–15 protsenti.

Hiljutise üleilmse finantskriisi järel on ka paljud mittemoslemid hakanud islami rahanduses nägema head alternatiivi, sest see on tavapangandusega võrreldes vähem riskantne. Näiteks kurikuulsad CDO tuletisväärtpaberid, mida peetakse üheks kriisi esilekutsujatest, on islami rahanduses keelatud. Kui paljusid tavapankasid tabas kriisi ajal krahh, siis islamipankade varad kasvasid mühinal edasi.

Islamipankade eetilisus küsimärgi all

Islamist tulenevatele piirangute tõttu on islamipangad samas tavapankadest ebaefektiivsemad ressursside kasutamisel, näitavad empiirilised uuringud. Et efektiivsust ja klientide arvu kasvatada, laveerivad islami rahanduse institutsioonid sageli lubatu ja keelatu piiril ning see piir on ähmane. Näiteks mõned neist pakuvad tuletisväärtpabereid, mis paljude arvates ei saa mingil viisil islamiga kooskõlas olla. Piiride ähmasuse tõttu praktiseerivad mõned islami rahanduse institutsioonid nn fatwa-shopping’ut, küsides kavandatava toote või tehingu kohta arvamust ehk fatwa’t mitmelt õpetlaselt ning valides seejärel juhindumiseks välja selle arvamuse, mis neile kõige paremini sobib. Selliste tõsiasjade valguses arvab osa moslemeid, et islamipangad pole tavapankadest suurt paremad, kuna rangelt võttes ei järgi ka nemad islami põhimõtteid.

Kriitika on osaks saanud ka šariaadikomiteedele, mis jälgivad islamipankades toodete ja tehingute vastavust usupõhimõtetele. Kriitikute sõnul pole hea see, et nõukogudes ei ole sageli ühtki juriidilise või finantsharidusega õpetlast ning et samad õpetlased kuuluvad pahatihti mitme panga nõukogudesse ja jäävad sinna aastateks.

Regulatsioonid ja nende puudumine takistavad levikut

Ekspertide sõnul tuleks islami rahanduse usupõhimõtetele vastavuse ja õigusselguse tagamiseks luua riiklikud šariaadinõukogud, nagu on tehtud näiteks Malaisias, mis looks konkreetsed regulatsioonid selles sektoris ning annaks juhiseid vaidluste lahendamiseks kohtus. Paljudes riikides tuleks muuta ka üldisemaid regulatsioone, et tagada islamipankadele võrdsed konkurentsitingimused tavapankadega.
Praegu kaasneb islami rahanduse instrumentidega paljudes riikides mitmekordne maksukohustus, sest nende aluseks olevad varad vahetavad tehingutüübi eripärast tulenevalt mitmel korral omanikku – näiteks kodulaenu puhul ostab kinnisvara kõigepealt pank ja seejärel klient. Samuti näevad eksperdid vajadust üleilmse autoriteetse islami rahanduse vaidluste lahendamise organi järele ning arvavad, et islami rahanduse tooteid tuleks üleilmselt standardiseerida, et soodustada piiriüleseid tehinguid.

Islami rahanduse leviku suurimaks takistuseks on islamiusu negatiivne maine mitmel pool maailmas. Eksperdid on soovitanud turustada islami rahandust teise nime all ning mõned riigid seda ka teevad. Türgis nimetavad islamipangad end osaluspankadeks ning Nigeerias esitletakse islamipangandust intressivaba pangandusena.

Swedbank ja SEB on islamitooteid kaalunud

Euroalas iseseisvaid islamipanku rajatud pole ning Euroopa Keskpanga sõnul oleks see ka keeruline. «Eurosüsteemi rahanduspoliitiline raamistik sisaldab mitmeid takistusi, mis pärsivad islamipankade rajamist,» tõdes pank.

Kas Euroopa Keskpanga avatud hoiak islami rahanduse suhtes tähendab, et lähitulevikus on võimalik selle levik ka Eestisse? Põhimõtteliselt küll, sest rahandusministeeriumi hinnangul Eesti seadustes islami rahandusele takistusi pole. Eestis suurima turuosaga pangad Swedbank ja SEB on kaalunud islami rahanduse toodete pakkumist.

«Uurisime islami rahanduse teenuste valdkonda paari aasta eest,» märkis SEB pressiesindaja Laurence Westerlund. «Meie analüüsi tulemus sel ajal oli, et puudus klientide nõudlus, mis oleks õigustanud selliste teenuste pakkumist. Kui nõudlus peaks kasvama, siis uurime selliste teenuste pakkumise tasuvust uuesti.»

«Probleem on selles, et praegu pole globaalset regulatoorset raamistikku, et kuidas [islami rahanduse] operatsioone tuleks läbi viia,» märkis Swedbanki kommunikatsioonijuht Anna Sundblad. «Me ei saa välistada võimalust, et pakume islamipanganduse teenuseid tulevikus,» lisas ta. «Hoiame sel valdkonnal tähelepanelikult silma peal.»

Tavapangandus kui ajutine kõrvalekalle

Kui islami rahandus peaks tulevikus Eestisse laienema, siis hirmu selle ees tunda ei tasu, sest islamipankade põhimõtted pole iseenesest midagi väga eripärast või uudset. Euroopa Keskpanga esindaja sõnul on islami rahandusel palju sarnasust nn sotsiaalselt vastutustundliku rahandusega. Intressi vältivaid finantsinstrumente on pakutud juba aastatuhandeid. «Peaaegu kõik religioonid keelasid algselt intressi maksmise rahaliselt laenult. See kehtis nii katoliikluses, judaismis kui islamis,» märkis Tallinna Tehnikaülikooli riigiteaduse õppetooli professor Jan Allen Kregel.

«Lombardi tänav Londonis sai rahaturgude asukohaks, sest kuningas lubas seal tegutseda juutidel, kel polnud lubatud üksteiselt intressi küsida, kuid kes võisid laenata raha intressiga mittejuutidele,» lisas ta. Tänapäeval on selline liigkasuvõtmine, millele toona üldiselt halvakspanuga vaadati, saanud tavapäraseks.

Kyoto ülikooli Aasia ja Aafrika õppetooli professori Shinsuke Nagaoka väitel ei ole see ajaloolises perspektiivis aga sugugi tavapärane ning universaalsemaks võib pidada hoopis islami rahanduse põhimõtteid. «Võime öelda, et intressil põhinev modernne kapitalistlik rahandussüsteem ei ole tingimata olnud universaalne, vaid on radikaalselt öeldes olnud perifeerne,» märkis ta.
«Võib ka öelda, et modernse kapitalistliku finantssüsteemi tõus ei ole rahandussüsteemi lineaarse arengu tulemus, vaid tuleneb suurest kõrvalekaldest ’universaalsest rahandussüsteemist’.» Seda on tänapäeval keeruline uskuda, kuid vaid aeg näitab, kas tal on õigus ning meie jaoks tavapärane rahandussüsteem osutub püsivaks või tõesti vaid ajutiseks kõrvalekaldeks.

Dubai börs. Foto: Scanpix

 

– e24.ee