Grupp eestlasi, kes muretsevad enda, oma laste ja lastelaste tervise pärast, on nüüd Eestis otsustanud hakata elektromagnetkiirguse teemaga tegelema, sest hoolimata sellest, et  elektromagnetkiirgus on Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO)  poolt kantserogeenseks tunnistatud rohkem kui 2 aastat tagasi, ei ole Eesti riik selles küsimuses siiani midagi ette võtnud. Pigem on hoiak hoopis vastupidine – igasugune elektromagnetkiirguse reostuse kasv on jätkuvalt väga soositud (nt üha uued WiFi- ja mobiilivõrgud, juhtmevabad sidelahendused, kaugloetavad arvestid jne-jne).

Eestis kipub olukord olema selline, et ega Eesti riigiasutused oma eraisikutest kodanike murekirju eriti tõsiselt võta, seetõttu on inimesed pidanud looma ühendusi, seltse ja liitusid, mis nende huve kaitseksid. Näiteks MTÜ Eesti Maavarade Ühing loodi kohalike elanike poolt Tuhala nõiakaevu kaitsmiseks siis, kui fosforiidi kaevandamise plaan ohustas ära rikkuda piirkonna põhjavee. Tallinnas on populaarsed asumiseltsid, mis teevad koostööd linnaosavalitsustega, et elukeskkond püsiks ja areneks ikka selliselt nagu elanikud ise soovivad. Selliseid näiteid on veel ja veel.

Kui uurida, mis on kõigi nende seltside, liitude ja ühenduste edulugude taga, siis kohe esimene asi, mis silma jääb ongi tõsiasi, et tegemist on inimesi ühendava organisatsiooniga. Varem oma murega üksi olnud inimesed tulid kokku, ühendasid oma jõud ja asusid probleemiga ühiseselt tegelema. Koos saavutasid nad kordades rohkem kui igaüks üksinda nokitsedes saavutanud oleks. Pole midagi parata, inimesed on sotsiaalsed olevused ja me vajame enda kõrvale teisi inimesi, et suuri asju korda saata. Kas Laulev Revolutsioon oleks olnud nii edukas, kui inimesed oleksid lihtsalt omaette kodus passinud ning mitte olnud õlg õla kõrval üksteisele toeks? Ilmselt mitte.

Niisiis on nüüd selge, et elektromagnetkiirguse probleemiga tegelemiseks on ka vaja inimesi ühendavat seltsi, ühendust või liitu. Hetkel seda veel pole. Seltsil pole ei nime, aadressi ega ka liikmeid. Küll aga on juba olemas 5 teotahtelist inimest, kes tahavad seltsi luua. Novembris on plaanis korraldada kokkusaamine, et arutada, mida ja kuidas täpselt teha. Kui ka Sina leiad, et selts on hea mõte ja soovid jõud ühendada, siis saada palun e-mail aadressile info@kaitseomatervist.ee (hetkel pole seltsil veel e-postiaadressi, seetõttu KaitseOmaTervist aitab esialgu). Palun anna endast märku ka siis, kui oled väga häbelik inimene või arvad, et „ah, mis mina“. Vaja on nii aktiivseid inimesi kui ka pöidlahoidjaid. Mida suurem arv inimesi on, seda julgemad on ka aktivistid sinu õiguste eest seisma. Asi on lihtne: kas muudame olukorra ühiselt paremaks või kannatame igaüks üksinda edasi ja vaatame, kuidas asjad aina hullemaks muutuvad.

Esialgne kondikava, millega selts tegelema hakkaks:

1. Piirnormid on vaja tuua madalamale.

Eesti riik lubab oma kodanikke 96 korda rohkem kiiritada kui Šveits. Kuna Eesti piirnorm 9200 mW/m2 on nii kõrge, et seda pole kunagi võimalik ületada, siis pole ime, et iga päev pannakse üles üha uusi maste ja sideantenne. See aga on väga veider, sest 11. juulil 2011.a. teatas Rahvusvaheline Vähiuuringute Keskus, et mobiilikiirgus liigitub kategooriasse 2B ehk mobiilikiirguse kantserogeensus inimestele on tõenäoline. Miks ei ole Sotsiaalministeerium ja Terviseamet peale seda teadaannet midagi ette võtnud, et kodanikke selle katserogneesuse eest kaitsta?  Miks on endiselt kehtiv 15 aastat vana seadus, kui viimaste aastate teadusuuringud on näidanud, et inimese organismi ja immuunsüsteemi jaoks on normaalne kiirgus, mis pole suurem kui 1 mW/m².

Normid Eestis ja mujal maailmas: Eestis: 9200 mW/m² (kehtiv alates aastast 1998) Kanadas: 3000 mW/m² Uus-Meremaal: 500 mW/m² Sveitsis: 95 mW/m²

Mõistete seletus:

Mobiilimast – 20 meetrit kõrge metallkonstruktsioon, mille külge on monteeritud mobiilsideantennid. Enamasti näeb neid maanteede ääres põldude ja heinamaade keskel. NB! Mobiilimasti muudavad ohtlikuks need mobiilsideantennid, mis on tema külge monteeritud.

Mobiilsideantenn – elektromagnetkiirgust väljastav seade, mis näeb välja valge ristküliku moodi (vaata pilt allpool).  Kui varem olid nad enamasti vaid mobiilimasti küljes, siis nüüd pannakse neid ka elumajade seintele ja katustele. See, et linnas mobiilimaste näha pole, ei tähenda midagi. Ümbruskonnas võib olla vähemalt 20-30 mobiilsideantenni, mis sind kiiritavad. Vaata oma piirkonnas ringi.

2. Seadusega reguleerida, kui kaugel võivad olla mobiilsideantennid (need valged ristkliku moodi karbid) elumajadest, koolidest, lasteaedadest ja haiglatest. Mitte nagu praegu, kus paljudes kohtades on mobiilsideantennid elumajade katustel või lausa magamistoa akna kõrval.

Foto: Õhtuleht

3. Seadusega reguleerida, kui suur võib olla mobiilsideantenni ja -masti maksimaalne kumuleeruv kiirgus. Mitte nii nagu praegu, et kiirguste hulk ja võimsus kõigub suvalistes vahemikes mobiilsideoperaatori suva järgi.

4. Prantsusmaa eeskujul keelata WiFi ära koolimajades.

5. Naeruväärne on ka hetkeolukord, kus kortermajade elanikud võivad oma korteris luua WiFi-võrkusid, mis kiirgavad ka naabritele ja ohustavad sellega kõikide naabrite tervist. Enamast on ühes trepikojas lausa 4-5 traadita interneti (WiFi) võrku, mis tähendab, et kiirgust on 4x rohkem. Kui korteriomanik soovib oma korteris traadita internetti kasutada, siis peab ta tagama, et tema tekitatud kiirgus ei leviks kõrvalkorteritesse. Samasugune arusaamine, et suitsetamine on inimese enda isiklik valik ja kõrvalisi ei tohi ohusta, peab kehtima ka elektromagnetkiirguste valdkonnas.

6. Mobiili-, WiFi ja odavate juhtmeta telefonide kiirgus on võrdselt ohtlik. Kontorites ja kodudes vägagi levinud ohtlikult kiirgavad juhtmeta telefonid:

7. Eestis on umbes 25 000 inimest, kes on elektrotundlikud ehk neil on haigus, mida Eestis ei diagnoosita. Sellest tulenevalt pole neil võimalik end ka haigekassa rahadega ravida ega ka haiguslehti võtta. Elektrotundlik on selline inimene, kelle organism on elektromagnetkiirgusele keskmisest tundlikum. Mobiiltelefoniga rääkimine ja WiFi-leviala sees olemine põhjustab valusid üle kogu keha. Hetkel on need inimesed oma murega üksi.

8. Kõrgepingeliinidele, mis teatavasti kiiritavad, on kehtestatud liinikaitse vöönd, mis peaks liini kaitsma peale kukkuvate puude eest. Nüüd tuleb luua ka „inimkaitse vöönd“, mis kaitseks inimesi liini tervistkahjustavate mõjude eest.

9. Elektromagnetkiirgus ja töötervishoid/tööohutus.

Palun jaga seda informatsiooni oma sõpradele ja tuttavatele, et ka nemad teaksid ja saaksid kaasa rääkida, sest mida rohkem meid on, seda rohkem meie häält kuulda võetakse ja saame kiiremini selle kantserogeense probleemi lahendada.

NB! Soov pole minna tagasi kiviaega ega perioodi, kus elektrit polnud. Leiame vaid, et kõike tuleks teha mõistlikult ja praegune ülepea kasvanud olukord vajab korrigeerimist.

 

– kaitseomatervist.ee