TÕELINE MANDELA
Lõuna-Aafrika Vabariigi esimene mustanahaline president ja apartheidivastase liikumise sümbol Nelson Mandela suri 5. detsembril 96. eluaastal, nii kirjutab meie ajakirjandus. Ülemaailmne meedia teeb temast lausa kangelase ja vabastaja, aga küsime nüüd, on see tõde või väljamõeldis?
Ametlik teave on selline: Nelson Rolihlahla Mandela sündis 1918 Thembu hõimu kuninglikus perekonnas. Ta õppis õigusteadust kahes mainekas ülikoolis ja sai kaasatud anti-kolooniaalsesse poliitikasse Aafrika
Rahvuskongressis (ANC). Aastal 1962 ta arreteeriti, mõisteti süüdi sabotaažis ja vandenõus valitsuse kukutamiseks ja määrati eluks ajaks vangi.
Rahvusvahelise kampaania ning lobitöö tulemusena ta vabastati 1990. aastal, nüüd sai Mandela suureks märtriks millele aitas kaasa rahvusvaheline meedia. Selle populaarsuse najal valiti presidendiks Lõuna-Aafrikas 1994, kus ta jätkas oma võitlust, et lõpetada etnilised pinged ja tuua riiki rassiline võrdõiguslikkus. Aastatega sai Mandela üle 250 autasu, sealhulgas 1993 Nobeli rahupreemia, USA presidendi Medal of Freedom ja Nõukogude Lenini orden.
Asume nüüd tegelikuse juurde. Mandela vangistati tegelikult mitte apartheidivastase võitluse pärast, vaid kui kommunistlik mõrvar, pommipanija ja Nõulogude Liidu teenistuses olev agent. Aastal 1962 Mandela arreteeriti koos 19. kaaslasega, kellest pooled olid valged kommunistlikud juudid. Prokurör Percy Yutar ütles kohtuprotsessi ajal, et neilt äravõetud lõhkeainest piisanuks Johannesburgi suuruse linna õhkimiseks!
Mandela nõunikuks oli Leedu päritolu kommunistist juut Joe Slovo, sündinud Mashel Slovo, kes oli sekretär Lõuna-Aafrika Kommunistlikus Parteis kuni 1986. aastani. Slovo on olnud paljude Aafrika Rahvuskongressi terrorirünnakute planeerija, sealhulgas 8. jaanuari 1982 rünnak Koebergi tuumajaama lähedal Kaplinnas, Church Street pommipanemine 20. mail 1983 milles hukkus 19 inimest ja 14. juunil 1986 autopommi plahvatus Magoo Bar Durbanis, kus kolm inimest hukkus ja 73 sai vigastada.
Kavandatud ja osaliselt elluviidud oli üle 221 sabotaažiakti ja lisaks veel valitsuse kukutamise vandenõu välismaiste sõjaväeüksuste abil.
1990. aastal oli kommunistlikul ANC-l juba piisavalt jõudu, et sundida vabastama Mandela. Aphartehid kaotati 1992 ja Mandela sai presidendiks 1994. Salvost sai aga tema isiklik sekretär.
Varsti pärast seda Mandela ja Salvo koos rühma ANC juhtidega, mida ka filmiti, lubasid laulus tappa kõik valged Lõuna-Aafrikas.
Nelson Mandela sings about killing whites:
Praegune Lõuna-Aafrika president Jacob Zuma esines alles 2012. aastal rahva ees lauluga “Kill Boer”, kus ta kutsus jälle tapma valgeid ja röövima relvastatult valgete farmerite maid.
Jacob Zuma sings “Kill the Boer” at ANC Centenery Celebrations in Bloemfontein, South Africa:
Alates 1994. aastast on julmalt piinatud ja mõrvatud 68 000 valget neegrite poolt Lõuna-Aafrikas ja seda viisil, mis on liiga õudne, et seda kirjeldada, sealhulgas ligi 4000 farmerit, kelle põllumajandusettevõtted on konfiskeeritud metslaslistest mõrtsukate poolt, kogupindala üle 25 000 ruutmiili.
Juba Mandela eksabikaasa Winnie, ka kauaaegne ANC aktivist, kasutas eelistatatud piinamis-hukkamis meetodit mida nimetatakse “necklacing”, kus bensiini täis rehv pannakse ohvri kaela ümber ja süüdatakse. “Meie tikutoosid ja meie kaelakeed vabastavad selle riigi”, on ta kurikuulus ütlemine. Hinnanguliselt 3000 valget ohvrit suri sarnaselt.
Valdavalt levinud väärarvamusele ei ole enamus Lõuna-Aafrika elanikkonnast põlisasukad, miljonid on tulnud naaberriikidest alles siis, kui valged lõid riigi eduka majanduse, hariduse ja kõrgel järjel meditsiinilise teenindamise.
Kui Mandela võttis riigi üle, oli see õitsva majandusega, paraku nüüd on saanud Lõuna-Aafriksat kolmanda maailma riik. See oli varem Aafrika turvalisem maa, nüüdseks on aga kujunenud vägistamise ja tapmise “pealinnaks” maailmas, ainuüksi Johannesburgis tapetakse 5000 inimest aastas.
Töötus oli riigis 1994 aastal 5%, siis täna juba 50%. Lõuna-Aafrikas on ka kõige enam inimesi nakatunud HIV/AIDS-i maailmas. Aastal 2007 üle 18% täiskasvanutest, 5.700 000 inimesel oli diagnoositud AIDS.
Niipalju siis Lõuna-Aafrika vabastamisest, sellele järgnenud “edusammudest” ja Mandela tegude meenutuseks.
Matti Ilves
