VKG tahab Ojamaal kaevandades kahekümne aastaga tekkiva aheraine Aidu karjäärivälja 70 hektaril püramiidideks ladestada, et sinna saaks ajapikku rajada kõikvõimalikke põnevaid asju – külastuskeskusest amfiteatrini ja loomaaiast labürindini.

 

“Kuidas teha kohast nimega Eikuskil paik, mis töötab ja elab? Kuidas viia Eesti 20 aastaga maailma juhtivate püramiidiriikide hulka?” küsib arhitektuuribüroo Kadarik, Tüür. Arhitektid “Aidu 2030″ nime kandvas eskiislahenduses.  See olevat lihtne: “Aidu põlevkivikarjääris tekib just nimelt tulevase 20 aastaga nõnda suur hulk kivijäätmeid, et nende lihtsal arhitektuurilisel vormimisel kerkiks täna hallile karjäärialale palavikuliselt tugeva identiteediga keskkond.” Materjali lihtsalt hunnikusse kuhjates tekib ringikujulise põhiplaaniga koonus. Hunnikule vormi andmiseks tuleks see kuhjata püramiidikujuliselt ning vormida sinna liikumist võimaldavaid astmeid. Et Aidu jääkmaterjalide mastaapsust täielikult ära kasutada, tuleks kombineerida mitmeid lihtsaid lähenemisi ning projekteerida terve ala ühtse stiiliga püramiidide parklinnakuks.

 

Hunnikute asemel maastikuelement

  Püramiidide idee on mitme aasta mõttetöö tulemus, mille algus ulatub Ojamaa kaevanduse rajamise algusse. “Otsisime kohta, kuhu kaevanduses tekkiv aheraine ladestada, ja meie valik langes Aidu karjäärialale,” rääkis OÜ VKG Kaevandused juhatuse liige Margus Kottise. “Kui Maidla vald algatas Aidu karjääri sulgemise teemaplaneeringu, arvestati lisaks tuuleparkidele, veekeskusele ja Kaitseliidu lasketiirule ka meie ladestusala sooviga ning lõpptulemusena leiti, et see sobib sinna küll.” Kottise sõnul soovis vald, et aherainet ei kuhjataks sinna lihtsalt niisama, vaid sellest tekiks omapärane maastikukujundus – veel parem, kui seda ka kuidagi kasutada saaks.  “Lahenduse leidmiseks tellisime arhitektuuribüroolt ideekavandi – ja selline see nüüd on,” ütles Kottise, et arhitektide valikul osutusid määravaks nende senised põnevad tööd. “Meie sisend neile oli aheraine kui materjal – mida see endast kujutab ja kuidas ladestamisel käitub ning kui palju seda materjali tulemas on. Meil tekib aherainet aastas umbes miljon tonni.” Aidu ideekavand meeldis nii tellijale kui Maidla vallale. Pakutud eskiislahendus võeti üheks aluseks aheraine ladestusala detailplaneeringu koostamisel.

 

Püramiidil on võlu ja mõju

“Arvame, et see võiks kindlasti olla üks viis aherainet ladestada ja tekitada maatikule täiendavat väärtust,” ütles Maidla vallavanem Hardi Murula. “Püramiid on selline absoluutne kujund, milles on võlu ja millel on igale inimesele mingi mõju.” Arhitektid lasksid fantaasial lennata ning pakkusid tekkivale erakordsele keskkonnale mitmeid põnevaid kasutusvõimalusi: lisaks külastuskeskusele, hotellile ja restoranile võiks püramiidipargis koha leida ka näiteks amfiteater; sinna võiks rajada labürindi ja kalmistu, veinikeldri ja liuvälja, loomaaia ja kiriku. “Täna räägime eelkõige maastikukujunduslikust visioonist, mis loob eelduse edasiseks arendamiseks. Praegu ei oska me keegi arvata, millises taustsüsteemis oleme kahekümne aasta pärast ja millised on siis võimalused. Amfiteater võiks üks asi olla küll – selline, kus vähemalt hooajalisi etendusi saaks anda,” arvas Murula.

Kaevandaja on väljakutseks valmis

Et aheraine Ojamaa kaevanduse rikastusvabrikust Aidu karjääri lõunaosas asuvale ladestusalale toimetada, kavatseb VKG Kaevandused ehitada poolteist kilomeetrit pika lintkonveieri. Teemaplaneering seda ette ei näinud, detailplaneeringusse aga kirjutatakse konveier juba sisse. “Konveierit ei saa rajada enne, kui Aidu karjäär on töö lõpetanud,” kinnitas Kottise, et üksteist segama ei hakata. “Loomulikult peame arvestama ka Aidu III kaevanduse logistikaga.” Kuidas aheraine konveierilt kuhjadesse jõuab ja püramiidideks vormub, on juba tehnika küsimus. Midagi tavatult keerulist ja suuri lisakulutusi tekitavat selles aga ei ole ning Kottise kinnitusel ollakse valmis just sel moel ladestama.

Foto:Kadarik & Tüür

 

– pr.pohjarannik.ee